Search

Töö eesmärgiks oli selgitada lasteaia vanema rühma ja esimese klassi laste suuõõne tervist ning ravile pöördumise aktiivsust pärast lapsevanemate teavitamist. Uuringus osales kokku 1472 last. Laste keskmine vanus oli 6,5 aastat. Poisse oli 679, tüdrukuid 745. Suuõõne seisundit hinnati kliinilise vaatluse teel, kasutades valgustust, suupeeglit ja joonlauda. Selgitati välja uuritud laste hambaravi ja ortodontilise ravi vajadus, väljastati lapsevanematele suunamiskirjad ravile pöördumiseks ning aasta pärast hinnati haigekassa andmete põhjal ravile pöördumist. Hammaste raviks pöördusid lapsevanemad raviasutustesse aktiivselt (56–100%), pöördumine varieerus aastati. Ortodondi konsultatsioonile pöördumine oli oodatust väiksem (2–56%) ega sõltunud sellest, kas ravi eest tasunuks haigekassa või lapsevanem. Eesti Arst 2009; 88(12):785−789, Eesti Arst, Detsember 2009

Suuõõnehaiguste levimus on suur. Valdavalt on tegemist mikroobidest põhjustatud haigustega. Tuntud ravi- ja ennetusvõtetele lisaks on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada mikroobide hulka suuõõnes. Suuhooldusvedelikud on leidnud laialdast kasutamist, sest need vähendavad kariesogeensete ja igemepõletikke põhjustavate mikroobide hulka, pidurdavad hambakatu teket nii hamba vabal pinnal kui ka kontaktpindadel. Rutiinsete suuhügieenivõtete abil ei ole võimalik eemaldada kattu igemevaost. Suuhooldusvedelikel on antibakteriaalne toime, nad sisaldavad eeterlikke õlisid, kloorheksidiini ja alkoholi. Need vedelikud ei kutsu esile kahjustusi suulimaskestal, maitsetundlikkuse häireid ega hambaemaili värvuse muutusi. Uuringuandmed kinnitavad nende kahjutust ka pideva kasutamise korral. Eesti Arst 2009; 88(12):835−840, Eesti Arst, Detsember 2009

Aastatel 2005 ja 2006 uuriti Tartu eelkooliealiste ja esimese klassi laste hammaste tervist. Tulemustest selgus, et kuigi laste hambaravi üldine kättesaadavus oli paranenud, oli piimahammaste kaariesest haaratus siiski suur, viidates sellele, et vanemad ei pea piimahammaste ravi oluliseks. Suuhügieeni näitajad osutusid halvemaks neil, kel esines enam piimahammaste kaariesekahjustusi. Samas oli jäävhammaste kahjustatus selles vanuserühmas veel väike, mistõttu jätkuv aktiivne hambahaiguste profülaktika on äärmiselt oluline. Eesti Arst 2008; 87(5):342−346, Eesti Arst, Mai 2008

Joogivee fluorisisaldus mõjutab eelkõige hammaste tervist, kuid fluoril on ka mitmeid kahjulikke toimeid. Käesolevas uuringus määrati inimeste joogivee fluorisisaldus üle Eesti. See kõikus suurtes piirides, olenedes veeallikast ja piirkonnast. Esimest korda hinnati elanike joogiveekaudset fluoriekspositsiooni. See on optimaalne vaid 38,1%-l uuringurahvastikust. Fluoriekspositsioon on mittepiisav Narva, enamikul Tallinna ja kolmandikul Tartu linna elanikel, neile lisandub veel 242 000 inimest maakondadest. Neid ohustab hambakaaries. Üle normatiivi fluoriekspositsioon on 42 600 (4,1%) elanikul peamiselt Pärnu-, Lääne-, Rapla- ja Tartumaal. Nad on ohustatud fluori toksilisest toimest. Artiklis on lühidalt käsitletud erineva fluoriekspositsiooni ebasoodsa toime ennetamise võimalusi. Eesti Arst 2007; 86 (1): 13–17, Eesti Arst, Jaanuar 2007

Ülevaates on selgitatud proteetilise hambaravi vajaduse ja ravinõudlusega seotud probleemistikku tänapäeva Eesti oludes eesmärgiga prognoosida ravivajaduse muutusi ähitulevikus Eesti Tervishoiuprojekti 2015 raames. See võimaldaks paremini ette valmistada nii arstide väljaõppe kui täiendusõppe süsteemi, samuti sotsiaalseid garantiisid agavaid institutsioone (haigekassa), et paremini kindlustada elanikkonda proteetilise hambaravi kui tervishoiuteenuse ühe liigiga., Eesti Arst, November 2003