Search

Eesti Arst 2014; 93(8):477–479, Eesti Arst, September 2014

Eesti Arst 2014; 93(8):445–447, Eesti Arst, September 2014

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Haigestumus on viimase paarikümne aasta jooksul suurenenud, kuid suremus järjekindlalt vähenenud, sest haigus avastatakse üha varem ja ravi on üha tõhusam. Rinnavähi ravis on kombineeritud kirurgiline, kiiritus- ja süsteemne ravi. Kiiritusravi on lokaalne ravimeetod, mille näidustused sõltuvad teostatavast operatsioonist, kasvaja histoloogiast ja haiguse levikust. Kiiritusravi eesmärk adjuvantravina on nii lokaalse kui ka regionaalse retsidiivi vähendamine, aga ka üldise elulemuse parandamine. Rinda säilitava operatsiooni korral on vajalik kogu allesjäänud rinnakoe kiiritamine. Mastektoomia järel sõltub radioteraapia vajadus regionaalsete lümfisõlmede haaratusest, neoadjuvantse süsteemse ravi kasutamisel ka ravieelsest kasvaja kliinilisest levikust. Ülevaateartiklis on esitatud rinnavähi kiiritusravi tõenduspõhised näidustused, tutvustatud uurimisel olevaid uuemaid ravitehnikaid, samas on juhitud tähelepanu ka sellele, millal kiiritusravi mitte rakendada, sest iga ravi põhjustab ka kõrvaltoimeid.Eesti Arst 2013; 92(10):575–580, Eesti Arst, November 2013

Eesti Arst 2012; 91(7):373–374, Eesti Arst, August 2012

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Vaatamata haigestumuse kasvule on arenenud riikides saavutatud tänu paremale skriiningule ja ravile rinnavähki suremuse vähenemine. Rinnavähi ravis rakendatakse tänapäeval nii kirurgilist, kiiritus- kui ka medikamentoosset ravi. Käesolev ülevaateartikkel vaatleb rinnavähi ravi hetkeseisu ja arengusuundi. Kirurgilises ravis on peamiseks muutuseks nn valvur-lümfisõlme biopsia rakendamine, medikamentoosne ravi on arenenud hormoon-, keemia- ja bioloogilise ravi kompleksse ja individualiseeritud kasutuse suunas. Eesti Arst 2007; 86 (11): 819–822, Eesti Arst, November 2007

Tümidiini fosforülaas on ensüüm, mis muundab kapetsitabiini inaktiivsed metaboliidid aktiivseks ravimiks 5-fluorouratsiiliks. Kuna tümidiini fosforülaasi kontsentratsioonid kasvajakoes on suured, aktiveerub kapetsitabiin eelistatult kasvajakolletes. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata seost tümidiini fosforülaasi ekspressioonitaseme ja ravi efekti vahel patsientidel, kellel oli diagnoositud neerurakkkartsinoom ning kes said kombinatsioon ravi kapetsitabiini ja interferoon alfaga. Tümidiini fosforülaasi ekspressioon määrati immuunhistokeemilise analüüsiga, kasutades monoklonaalseid tümidiini fosforülaasi vastaseid antikehi. Eesti Arst 2006; 85 (4): 297–300, Eesti Arst, Mai 2006

Rahvusvaheliste võrdlusuuringute põhjal jääb rinnavähiga patsientide elulemus Eestis oluliselt alla arenenud Euroopa riikide omale. Selle peamisi põhjusi on haiguse diagnoosimine hilisemas staadiumis. Käesolev artikkel kajastab informatsiooni rinnavähi riskiteguritest, esmasest kliinilisest sümptomatoloogiast ja varase avastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on aidata parandada rinnavähiavastamist varajasemates staadiumites. Peamisteks meetoditeks rinnavähi avastamiseks on naiste eneste rinnauuring, arstlik kliiniline rinnauuring ja mammograafiline sõeluuring. Eesti Arst 2004; 83 (6): 379–383, Eesti Arst, Juuni 2004

Eestis on neeruvähk suhteliselt sage pahaloomuline kasvaja, millesse haigestumine o kasvutendentsiga. Haiguse väljaravimise tõenäosus sõltub haiguse staadiumist ja kasva disseminatsiooni ulatusest. Metastaaside esinemine juba kasvaja diagnoosimisel või nend kujunemine pärast tuumornefrektoomiat halvendavad oluliselt prognoosi. Patsientide elue pikendamiseks otsitakse aktiivselt neeruvähi süsteemse ravi uusi võimalusi. Artiklis on antud ülevaad süsteemse ravi arengust ja hetkeseisust kaugelearenenud neeruvähi korral., Eesti Arst, Oktoober 2002