Search

Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekaval Kogu maailmas on probleemiks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Ei osata piisavalt hinnata looduse mitmekesisust kui ressurssi, mis loob aluse parema elukvaliteedi saavutamisele. Bioloogiline mitmekesisus on väga tihedalt seotud maastikega. Maastikud pakuvad erinevatele liikidele elupaiku ja on inimestele eluruumiks, mistõttu tuleks keskkonnakorralduses rohkem tähelepanu pöörata maastikuindikaatoritele. Tulemuslikuks keskkonnakorralduseks on vaja teada, millised muutused on maastikus toimunud, miks on toimunud ja teha vajalikud otsused õigel ajal. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, milliseid maastikuindikaatoreid võiks täiendavalt kasutada Eesti keskkonnakorralduses. Uurimisülesannetena analüüsiti rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse strateegilistest dokumentidest tulenevaid maastikega seotud eesmärke, analüüsiti Eesti keskkonnakaitse strateegilistest dokumentidest tulenevaid maastikega seotud eesmärke ja maastikuindikaatoreid ning analüüsiti Eesti maastikunäitajate nimekirja täiendamise vajadust ja valitud maastikuindikaatorite kättesaadavust andmebaasidest. Töös kasutati selliseid rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse strateegilisi dokumente nagu globaalne elurikkuse strateegia aastani 2020, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia, Euroopa maastikukonventsioon. Sealhulgas võeti aluseks niisugused Eesti keskkonnakaitse strateegilised dokumendid nagu looduskaitse arengukava aastani 2020 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Kontentanalüüsi teel selgitati välja, millised on neis dokumentides maastikega seotud eesmärgid ja eesmärkidest tulenevad maastikuindikaatorid. Rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse strateegiliste dokumentide eesmärkides tuuakse välja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning pööratakse tähelepanu ökosüsteemi teenuste säilitamisele ja parandamisele. Selleks ühendada roheline infrastruktuur ruumilise planeerimisega. Maastikukonventsioon rõhutab, et oluline on maastike kaitse, korraldus ja planeerimine. Kõik maastikud on olulised ja pööratakse tähelepanu maastikule kui inimese elukeskkonnale ning inimesele kes tunnetab maastikku enda ümber. Eesti keskkonnakorralduses pööratakse tähelepanu looduse ja maastike mitmekesisusele. Maastikunäidikud annavad teavet Eesti maastike üldisest toimivusest. Jälgima peaks linnade laienemist ja valglinnastumist, mis killustab traditsioonilist maastikku. Oluline on rohevõrgustik ja selle sidusus, et säiliksid rohealad linnas ja maal, mis pakuvad puhke ja vaba aja veetmise võimalusi ning aitavad säilitada ja parandada bioloogilist mitmekesisust. Jälgida maastikku kui kvaliteetset elukeskkonda ja millist kasu inimesed maastikust saavad. Võrdselt maastiku füüsiliste näitajatega, on tarvis jälgida, milliseid maastikuväärtusi hindavad kohalikud elanikud ning kuidas inimesed tajuvad maastikku enda ümber. Kõik need näidikud on olulised rohevõrgustiku kujundamisel ja rohealade planeerimisel. Eesti keskkonnakorralduses võiks lisada olemasolevatele maastikuindikaatoritele linnade laienemise, maastiku killustatuse, rohealade ja puhkealade kättesaadavuse, puhkealade funktsionaalsuse ning maastiku evolutsioonilise ja kultuurilise tajumise indikaatorid. The world has a problem with decreases in biological diversity. The diversity of nature is not valued sufficiently as a resource that creates the basis for achieving a better quality of life. Biological diversity is very closely related to landscapes. Landscapes provide animals and humans a place to live, wherefore more attention should be given to landscape indicators in environmental management. Successful management of the environment requires knowing why and what changes have occurred in the landscape. The aim of the Master’s thesis was to investigate which further landscape indicators could be used in the environmental management of Estonia. The research assignments were: to analyse the aims relative to landscapes in international and European Union strategical documents on environmental protection, to analyse the aims and landscape indicators associated with strategical documents on Estonian environmental protection, to analyse the need for updating the list of Estonian landscape indicators and the accessibility of the selected landscape indicators from databases. International and European Union environmental protection strategic documents were used, among them the global biological diversity strategy until the year 2020, the biological diversity convention, European landscape convention and strategic documents on Estonian environmental protection, such as the Estonian environmental strategy until the year 2030 and the development plan for nature conservation until the year 2020. The research assignments were solved through content analysis. The aims of international and European Union strategic documents on environmental protection highlight the protection of biological diversity and draw attention to the preservation and improvement of ecosystem services and green infrastructures. The landscape convention emphasises that the protection, management and planning of landscapes is important in the entire European Union. The stipulations of the convention cover all landscapes: quality independent country or city, artificial or natural landscapes. Green infrastructure is considered important in the country and city, as are the connections between green areas with country landscapes and the preferences of individuals and the society in landscapes. The Estonian environmental management draws attention to the diversity of landscapes and green infrastructure in the countryside, as well as collects data on the on the condition of landscapes. The sustainable use of landscapes requires examining jointly the city and country landscapes. The expansion of cities and urban sprawl needs to be observed that fragments traditional landscapes. Green infrastructures are important, as they unity the countryside landscape with the city, so that green areas that are important for the preservation of biological diversity are preserved and offer people recreational opportunities. This creates a basis for improving the quality of landscapes. It is important to observe how people sense the changes in landscapes surrounding them and if emotional characteristics change with society or remain the same. The landscape indicators used in Estonian environmental management should be updated to include urban expansion, landscape fragmentation, accessibility of green and recreational areas, functionality of recreational areas, as well as indicators on the evolutional and cultural experiencing of landscapes. The author of the paper compiled a list of the existing and new landscape indicators, which takes into consideration ecosystem services and highlighted the accessibility from databases.