Search

Magistritöö Aianduse õppekaval Nüüdisaegses taimekasvatuses pööratakse aina enam tähelepanu keskkonnasõbralikule väetamisele ja taimekaitsele. Taimede kasvu ja kvaliteedi parandamiseks asendatakse mineraalväetised ka dekoratiivtaimede kasvatuses üha enam maheväetiste ja biostimulantidega. Putukasõnnikut saab kasutada nii väetise kui ka biostimulandina. Putukasõnnik on putukakasvatuse kõrvalsaadus. Putukaid kasvatatakse putukavalgu toodete saamiseks nii loomakasvatusele kui ka inimtoiduks. Putukaid kasvatatakse ka erinevate biolagunevate jäätmete kõrvaldamiseks ehk neil on oma osa ringbiomajanduses. Puispetuuniad on populaarsed konteinerhaljastuses kasutatavad taimed. Puispetuunia on hea katsetaim, kuna ta on õiterohke ja tundlik kasvusubstraadi pH-le. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada putukasõnniku mõju aed-puispetuunia (Calibrachoa x hybrida hort.) sordi Cabaret `Lavender` kasvule ja õitsemisele. Katse tulemustest nähtub, et aed-puispetuuniate noortaimede faasis katmikalal putukasõnnik veel ei avaldanud statistiliselt olulist mõju taimede õitsemisele ja kasvule. Avamaa tingimustes mõõdetud tulemused näitavad aga võrreldes kontrollvariandiga putukasõnniku olulist positiivset mõju nii õitsemisele kui kasvule. In modern crop production, more and more attention is paid to environmentally friendly fertilization and plant protection. In order to improve the growth and quality of plants, mineral fertilizers are increasingly being replaced by organic fertilizers and biostimulants in the cultivation of ornamental plants. Frass can be used both as a fertilizer and as a biostimulant. Frass is a by-product of insect farming. Insects are cultivated to obtain insect protein products for both animal husbandry and human consumption. Insects are also cultivated for the disposal of various biodegradable wastes, i.e. they have their part in the circular bioeconomy. The calibrachoas are popular plants used in container landscaping. Calibrachoa is a good test plant because it is abundant in flowers and sensitive to the pH of the growing medium. The aim of this work was to find out the effect of frass on the growth and flowering of calibrachoa (Calibrachoa x hybrida hort.) cv Cabaret `Lavender`. The results of the experiment show that in the phase of young plants, frass did not have a significant effect on the flowering and growth of the calibrachoa plants in greenhouse conditions. However, the results measured in open field conditions show a significant positive effect of frass on growth and flowering compared to the control variant.

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekaval Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on valmistada vesioina õppevahend ja seda katsetada, lisaks koostada laboratoorsete tööde juhendid. Töö teoreetilises osas on kirjeldatud hüdroenergia kasutusalasid ja sellega seonduvaid direktiive, hüdropumpade ajalugu, näited ning vesioina ajalugu, tööpõhimõtet ja omadusi. Praktilises osas on kirjeldatakse õppevahendi valmistamise protsessi ja kasutatud töövahendeid. Katselises osas on kajastatud mõõtetulemused ning nendele tuginevad arvutused ja analüüs. Õppevahend paigaldati Tehnikamaja katlalabori juurde. Arvutuslikus osas selgusid valmistatud vesioina kaudne kasutegur, pumpamise võimsus ja pumbatava vee suhe süsteemi sisse voolava veega. Süsteemi on võimalik muuta tõhusamaks, mille tulemusena seadme parameetrid paranevad. Koostatud laboratoorsete tööde juhendeid on võimalik tulevikus kasutada hüdraulikaga seotud õppeainete laborites. Vesioina puhul on vaja teostada edasisi katseid, et kinnistada selle toimimise põhimõtteid. The aim of this bachelor’s thesis is to assemble a hydraulic ram as an educative device and test it, in addition instructions for laboratory are prepared. In the theoretical part of the thesis, the areas of use of hydropower and realted directives, the history of hydraulic pumps, its examples and the history of the hydraulic ram, working principle and characteristics are described. The practical part describes the process of making the educative device and the tools used in the process. In the experimental part, the measurement results, the calculations and analysis based on them are reported. The educative device was installed near the Institute of Technology (Tehnikamaja) boiler laboratory room. In the calculation part of the thesis, the indirect efficiency of the assembled hydraulic pump, the pumping power and the ratio of the pumped water to the water flowing into the system were revealed. It is possible to make the system more efficient, as a result of which the parameters of the device are improved. The prepared laboratory instructions can be used in the laboratories of hydraulics-related subjects in the future. Further experiments are needed for the hydraulic ram to confirm the principles of its operation.

Magistritöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Jätkusuutlike põllumajanduspraktikate rakendamiseks ja taimekasvatuse tõhustamiseks on üha suurenev vajadus ajakohaste mullaandmete järele. Mulla niiskusesisaldus ja elektrijuhtivus on ajas kiiresti muutuvad näitajad ning nende tarvis traditsioonilisel viisil mullaproovide võtmine ja pidev laboratoorne määramine on aja- ja ressursikulukas. Sellest tulenevalt on nii mulla niiskusesisalduse kui ka elektrijuhtivuse (kaudne näitaja toitesoolade sisaldusest) mõõtmiseks üha enam kasutusel mitmeid sensoreid. Samas on teadmised, et kui hästi need suudavad tegelikku seisundit mõõta on veel kesised ja seda eriti konkreetsetes mullastik-klimaatilistes tingimustes ja erinevate agrotehnoloogiate juures. Töö eesmärk oli võrrelda kolmel erineval meetodil (laboranalüüs, Soil Scout, Perkomeeter) mõõdetud mullaniiskuse ja elektrijuhtivuse näitajaid sõltuvalt väetamisest. Eesmärgiks oli hinnata mullasensorite sobivust mullaniiskuse mõõtmiseks ning väetamise optimeerimiseks. Uurimistöö viidi läbi Eesti Maaülikooli IOSDV pikaajalisel väetuskatse suvinisu põllul, kust valimisse võeti järgmised katsevariandid: ilma orgaaniliste väetisteta külvikord mineraalse lämmastikunormidega 0, 80 ja 160 kg ha-1 ning samad mineraalväetise normid tahesõnniku järelmõjuga katselappidel. Mullaproovid laboratoorseteks analüüsideks sügavuselt 5–15 cm koguti maist kuni juulini kokku 17 korral. Soil Scout sensorid olid paigaldatud mulda 10 cm sügavusele ning need registreerisid tulemusi pidevalt 20-minutilise intervalliga. Perkomeeter käsiseadmega teostati mõõtmised välitingimustes 1–2-nädalase intervalliga. Kõik mõõtmismeetodid suutsid tuvastada ajas toimund mullaniiskuse muutuseid. Mullasensorite absoluutväärtused olid küll erinevad, kui olid omavahel tugevas korrelatsioonis ja suutsid sedastada trende ajas. Mullaniiskuse hindamiseks elektriliste parameetrite kaudu sobivad mõlemad katses kasutatud mullasensorid. Mõõtmistulemuste erinevus sõltus niiskustasemest – suuremad erinevused meetodite vahel ilmnesid kuivemates tingimustes kui mahuline niiskus jäi alla 15%. Soil Scout mullasensorite eeliseks oli nende võimekus teha pidevmõõtmisi. Mulla elektrijuhtivuse, mida kasutatakse näitajana hindamaks mulla varustatust toitesooladega, mõõtmine on seotud peamiselt mullaniiskusega ja asjaoluga, et mõõtmine muutub madalamatel mullaniiskuse tasemetel ebatäpsemaks. Sõltumata määramismeetodist oli mulla elektrijuhtivus ootuspäraselt mõjutatud mineraalväetise kasutusnormist. Väetamiskoguste ja maikuu lõpu elektrijuhtivuse seosed tõi kõige paremini esile Perkomeeter (r=0.80), mis ületas isegi laboris mõõdetut (r=0.6). Suvinisu saagikus oli kõige tugevamas seoses mai kolmanda dekaadi elektrijuhtivusega, mis on ka põllumajanduspraktikast veel sobilik aeg lämmastikuga lisaväetamise planeerimiseks. Kõige tugevamat seost saagikusega näitas mai lõpus Perkomeetriga määratud mulla elektrijuhtivus. Katses leidis osalist kinnitust hüpotees, et sensorite määratud mullaniiskus ja elektrijuhtivus ei ole sarnased labormõõtmiste tulemustega, kuid suudavad tuvastada näitajate muutust ajas. There is a growing need for up-to-date soil data to implement that in sustainable farming practices. Soil moisture content and electrical conductivity are rapidly changing parameters in time, and soil sampling and continuous laboratory determination are time and resource consuming. Many sensors are being used to measure soil moisture and electrical conductivity (indirect parameter for the content of plant nutrients). Knowledge about their accuracy is still poor, especially in specific soil conditions and at different agrological practices. The aim of the study was to compare soil moisture and electrical conductivity measured by three different methods (laboratory analysis, Soil Scout, Percometer) depending on fertilization in spring wheat field. The research was carried out at the IOSDV long-term fertilizing trial at Estonian University of Life Sciences. Where crop rotations were observed with and without organic fertilizer at nitrogen rates N0, N80 and N160 kg ha-1 . Soil samples for laboratory analyzes collected 17 times between May-August from soil at depth of 5–15 cm. Wireless Soil Scout sensors were installed into soil to depth of 10 cm and results were recorded aafter every 20-minute intervals. Percometer measurements was performed outdoor in 1 or 2 week intervals. The difference in the measurement results depended on the soil moisture level – bigger differences between the methods occurred in drier conditions when soil water content was lower than 15%. Pros of Soil Scout sensor was their ability to perform measurements in dry conditions. Measurement of soil electrical conductivity, which is used as indicator to evaluate the supply of nutrients in the soil, is related to soil moisture. Measurement becomes less accurate with lower soil moisture levels. Regardless of the determination method, the electrical conductivity of the soil was expected to be affected by the application rate of the mineral fertilizer. The relationship between fertilization quantities and the electrical conductivity at the end of May was best determined by the Percometer (r = 0.80), which even exceeded laboratory measured (r = 0.6). The yield of spring wheat was strongest linked to electrical conductivity at the last decade of May, which is suitable time for agricultural practice to plan additional fertilization with nitrogen. The strongest correlation with the yield was shown by the electrical conductivity of the soil determined with a Percometer at the end of May. The hypothesis that the soil moisture and electrical conductivity measured by the sensors is not similar to the results of laboratory measurements, but can detect changes in the parameters over time, was partially confirmed in the experiment.

Rakenduskõrghariduse lõputöö Tehnotroonika õppekaval Ühiskond liigub üha rohkem automaatika suunas. Vajadus isesõitvate masinate järele, mis lihtsustaks inimeste tööd on suurenemas. Maaülikoolis arendatakse põldrobotit, mis oleks võimeline ise sõitma ja väetama mustikaid. Lõputöö eesmärgiks on arendada liikumissuuna alamsüsteem põldrobotile. Selleks on vaja luua tehtavad ülesanded. Töös tuuakse välja mustikakasvatuses olev tehnoloogia ja kirjeldatakse taimede kasvutingimusi. Kirjeldatakse seal olevaid probleeme ja istanduses olevaid tehnoloogilisi lahendusi. Töö osas tehakse elektriskeemid ja plaadi arendus. Arvutatakse vajalikud raja laiused. Koostatakse võimsuse arvutused ja võrreldakse maksimaalsete väärtustega. Joonestatakse mudelid. Mudelite põhjal luuakse tööjoonised. Roolisüsteemile ja juhtrauale tuuakse välja parendus lahendused. Mõõdetakse rataste pöördenurk. Koostatakse kontrollarvutused väändele. Kolmemõõtmelise printeriga prinditakse välja vajalikud kinnitused. Tarneraskuste tõttu pole võimalik täielikult süsteemi valmis saada. Saavutatakse valmis tööjoonised, skeemid ning kinnitusvahendid. Töös on esitatud parenduse ettepanekud. Society is moving more and more towards automation and the need for machines that can self-drive and ease the work of humans is on the rise. The Univerity of Life Sciences is developing a field robot that is capable of driving and fertilizing blueberries on its own. The thesis of the work is to develop machines subsystem to the direction of the movement. For that, tasks need to be defined. Blueberry plantation technology and conditions for plant growth are described, as well as problems and technical solutions. Electrical schemes and the development of the board are made. Trace width of the board is calculated. Power is calculated and compared to the maximum values. Models and techincal drawings are created. Modification options are given to steering system and control lever. Turning radius of the wheels is measured. Control calculations are done to torsion and fixtures are made by additive manufacturing. Due to supply difficulties, it was not possible to get the entire system ready. Technical drawings, schemes and fixtures were completed, and improvement proposals are given at the end

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Antud bakalaureuseastme uurimustöö on koostatud katsepõhisena Pärnumaal, Lüüste külas tootja Frenord OÜ põldudel 2017-2018 aastal kasvatatud talinisu „Julius“ katseandmete alusel. Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada välja erinevate mulla kobestamissügavuste ja erinevate külvisenormide mõju talinisu saagikusele. Püstitatud hüpoteesid: 1) Sügavama kobestusega muldadel kasvanud talinisu saagikus suureneb ja paraneb saagi kvaliteet. 2) Suurema talinisu külvisenormiga suureneb saagikus ja paraneb kvaliteet. Mullaharimise tehnoloogiate ja keskkonna säästlikkuse eesmärgil viljeletakse üha enam minimeeritud harimisviisi künni asemel, et säilitada mulla-agregaate ja bioloogilist kooslust, kasutades vähem sõidukordi põllul ja vältides mullatihese teket. Külvisenormide 270 idanevat tera m2 ja 400 idanevat tera m2 saagikuses oli usutavaid erinevusi 47 cm sügavkobestuse variantides. Uuritud faktoritest mõjutas terasaaki talinisul eelkõige suurem külvisenorm ja ilmastikutingimused. Valitud agrotehnoloogia rakendamisel ei tulnud esile usutavaid erinevusi. Saagi kvaliteedi omaduste juures ei olnud statistiliselt usutavaid erinevusi ja seoseid külvisenormide ja erinevate kobestussügavuste juures. This bachelor's degree research has been compiled on an experimental basis in Pärnu County, Lüüste village, on the basis of experimental data on winter wheat “Julius” grown in the fields of producer Fernord OÜ in 2017-2018. The aim of the research was to find out the effect of different soil loosening depths, and different sowing norms on winter wheat yield. Hypotheses: 1) The yield of winter wheat (Triticum aestivum) grown on soils with deeper loosening increases and the quality of the grains improves. 2) Higher winter wheat sowing rates increase yields and improve grain quality. In the interests of soil cultivation technologies and environmental sustainability, more and more lighter (ploughless) cultivation methods are being used instead of the typical ploughing in order to preserve soil aggregates and biological communities, using fewer passes and avoiding unnecessary soil compaction. There were plausible differences in the yields of 270 and 400 germinating seed square meter sowing norms in the 47 cm deep loosening variants. Among the other studied factors, the yield of winter wheat was primarily affected by sowing rate and weather conditions. There were no significant differences in the use of choosen agrotechnology. There were no statistically significant differences between crop quality characteristics on sowing rates or loosening depths.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Tartu rattaringlus pakub teenuse kasutajatele võimalust kasutada teiste transpordivahendite asemel keskkonnasõbralikumat varianti. Auto asemel kasutatakse ratast ning omavahel kombineeritakse ühistransporti ning rattasõitu. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas Tartu rattaringlus on linna turismi elavdanud ning turismiobjektide külastatavust suurendanud. Töö käigus püstitati kaks hüpoteesi, millele loodeti saada kinnitust: rattaringlus on vähendanud Tartus autode kasutamist; rattaringlus on parandanud turismipunktidele juurdepääsetavust. Eesmärkide saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, saamaks analüüside tarbeks arvandmeid. Vastuste saamiseks koostati anonüümne internetipõhine ankeetküsitlus ning küsitleti inimesi ka tänaval. Ankeetküsitlust jagati laiali erinevates rattaringluse ning välistudengite sotsiaalmeedia gruppides ning samuti jagas küsitlust ka Rattaringluse Facebookileht. Kokku osales uuringus 162 isikut. Andmete analüüsist tuli välja, et rattaringlus on Tartu turismi elavdanud ning turismiobjektidele juurdepääsetavust parandanud. Turismiobjektide külastatavus on suurenenud ning inimesed kasutavad oma igapäevategevusteks autode asemel rohkem ratast. For tourists and locals, Tartu Bike Share offers an environmentally friendly transportation option instead of other means of transport. People prefer riding a bike instead of driving a car and usually combine public transport and cycling. This research aimed to find out whether Tartu Bike Share has revived tourism in the town and increased the number of visitors at tourist attractions. To achieve the objectives, one research question and two hypotheses were put forward, which were hoped to be confirmed. Research question was: has Tartu Bike Share made it easier to move around town and how it has influenced the number of visitors at tourist sites? Hypotheses were: Tartu Bike Share has reduced car use; Bike Share has improved accessibility to tourist attractions. A quantitative survey method was used for the data collection. This approach enabled to reach to a wide range of respondents who belong to different target groups. To receive answers, an anonymous compile questionnaire was prepared, and people were also questioned on the streets. The questionnaire was distributed to various social media groups and the survey was also shared on Tartu Smart Bike’s Facebook page. A total of 162 subjects participated in the study. The purpose of this thesis was fulfilled. The analysis of the data revealed that Bike Share has revived Tartu tourism and improved the accessibility to tourist sites. The number of tourists in tourist attraction points has increased and people use more bicycles instead of cars for their daily activities.

X Magistrantide teaduskonverents & I Rahvusvaheline Magistrantide teaduskonverents Inimene ja tehnoloogiad. The 10th Master students conference & 1st International Master students conference Human and engineering 21.04.2016

EL veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamisastme määramiseks hinnatakse lisaks veekogude veekvaliteedile ka veekogude bioloogilist mitmekesisust. Kuna see võib erinevatel veekogudel sõltuvalt reljeefist, pinnasest ja valgala suurusest olla juba looduslikult erinev, on bioloogilise mitmekesisuse hindamisel aluseks võetud antud paigastiku tüüpiline looduslik seisund ja sellele vastav bioloogiline mitmekesisus loetakse väga heaks. Sellest tulenevalt nimetatakse tegevust tehislike vooluveekogude s.o. veejuhtmete bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks, veekogu renatureerimiseks ehk taasloodustamiseks. Edaspidises tekstis on selle tegevuse määratlemiseks kasutatud mõistet "tervendamine".

Täistekst Ebameeldivate lõhnade tekkeallikad ja -põhjused on erinevad – näiteks võivad need olla seotud tööstuse, aga ka põllumajandustegevusega. Kuigi lõhnade kahjulik mõju inimeste tervisele väljendub ainult teatud lõhnavate saasteainete võrdlemisi kõrge kontsentratsiooni saavutamise puhul, siis tekitavad paljud lõhnaainete koosseisus olevad komponendid inimesele psühholoogilist ebamugavust juba vähese kontsentratsiooni korral. Tihedalt asetsevates tööstus-, põllumajandus-, trans pordi piir kondades ning prügilate läheduses on lõhnast tulenev keskkonnahäiring sageli üsna oluline. Esimesi lõhna käsitlevaid regulatsioone võime leida juba keskajast. Üldiseks soovituseks oli tollal halvasti lõhnavate ettevõtete-töökodade paigutamine keskusest kaugemale. Samas oli keskaegse linna üldsanitaarne olukord vaatamata sellele kõike muud kui hea. Esimene tõsisem teadaolev „lõhnajuhtum“ leidis aset 1858. aastal Londonis, kus haisev Thames muutis parlamendi töö võimatuks ning linnavõimud asusid otsima võimalusi lõhna vähendamiseks.11 1960-ndatel keelati Ameerika Ühendriikides kompostimine just tänu ebameeldivale lõhnale, mis levis kompostimisväljakutelt. Tänapäevaseid lõhnaalaseid määramismeetodeid on Euroopas loodud alates 1970-ndatest. Seda eelkõige loomapidamishoonetest pärinevate lõhnade määramiseks. Nende seas üks levinumaid on organoleptiliste (haistmis- ja maitsmismeele abil seisundi või omaduse hindamine) meetodite kasutamine. Lõhn, kui häiriv faktor, kerkib paratamatult esile seoses riikide majandusarenguga. Mida intensiivsem on tootmine ja töötlemine, seda suurem on oht selle probleemiga kokku puutuda.4 Eestis reguleerib välisõhus levivaid ja elanikkonnale ebameeldivust või ärritust tekitavaid lõhnaaineid üldiselt Välisõhu kaitse seadus ja selle alamakt – keskkonnaministri määrus nr. 50 „Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määrmise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu“ – sätestab lõhnaainete häirivuse määramise. Nimetatud seadus kehtib alates 01.05.2004, seega on lõhnaainete regulatsioon Eesti jaoks uus nähtus. Paraku näitavad üsnagi sagedased elanikkonna kaebused ebameeldivate või ärritavate lõhnaainete esinemise kohta välisõhus jätkuvalt teema aktuaalsust ning regulatsiooni vajalikkust.24 Selle trükise eesmärgiks on anda teavet vastavate seadusandluse nõuete kohta Eestis ning edendada lõhnade leviku piiramist põllumajanduses ja tööstuses kui Eesti jaoks olulistes ebameeldivat lõhna põhjustavates valdkondades, soodustades seega sellel alal eduka praktika näidete juurutamist. Väljaande sihtrühmaks on põllumajandus- ja tööstusettevõtted, kohalikud omavalitsused ning keskkonnakaitsega tegelevad asutused ja organisatsioonid. Selles on toodud peamised lõhna reostuse põhjused, siseriiklik seadusandlus ning lõhnade määramise võimalused Eestis. Põllumajandus- ja tööstusettevõtetele on antud soovitused ja parimate praktikate näited lõhnade leviku vähendamiseks. Väljaanne annab lugejale ülevaate omavalitsuste ja kohalike keskkonnaasutuste rollist, mis tulenevad vastavatest õigusaktide nõuetest.

Käesoleva juhendi eesmärgiks on olemasolevatel keskkonnauuringute tulemustel ja praktilistel kogemustel põhinevate juhiste fikseerimine maaparandussüsteemidele Maaparandusseaduses sätestatud keskkonnatingimuste täitmiseks, arvestades ka teiste õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja nõudeid. Viimastest on põhilised EL veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus ja Looduskaitseseadus ning neist tulenevad madalama astme õigusaktid. Keskkonnatingimuste täitmine on asjassepuutuvate õigusaktide alusel vajalik maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste (edaspidi keskkonnarajatis) tüübi valikul, projekteerimisel ja ehitamisel ning nende hooldamisel. Seega on maaparandusliku tegevusega seotud väga paljud ametkonnad ja inimesed. Vastavalt töö lähteülesandele on koostatav juhendiprojekt suunatud maaparandussüsteemide omanikele ning valdajatele, kes taotlevad toetust Maaelu Arengukava 2007–2013 meetme 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“ raames keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks, maaparandustöid tellivatele ettevõtjatele, maaparandusbüroode töötajatele ja projekteerijatele, kelle maaparandusalane kompetents võib olla väga erinev. Seetõttu on juhendi tekstis esitatud nii kehtestatud normid, kui ka juhised, soovitused ja selgitavad tekstiosad. Juhendi keskseks osaks on maaparanduslike keskkonnarajatiste projekteerimise tehnilised nõuded, mis on juhendis jaotatud kolme gruppi lähtudes nende keskkonnakaitsealastest eesmärkidest. Nendeks on põllumajandusliku hajureostuse leviku ja erosiooni (edaspidi reostuse levik) tõkestamine, looduskahjude vähendamine ning eesvoolude bioloogilise mitmekesisuse suurendamine (edaspidi tervendamine). Keskkonnaprobleemid on mõnevõrra komplitseeritumad võrreldes tavamaaparanduse omadega. Lähtetingimusi on märgatavalt rohkem ja nende varieeruvus paikkonniti suurem. Seetõttu on juhendi sätted mõnevõrra selgitavamad kui konstruktiivsed ja rajatiste tüüpjooniste asemel on esitatud vaid skeemid. Samuti on eeldatud, et keskkonnarajatiste projekteerimine toimub valdavalt olemasolevatel maaparandussüsteemidel. Juhend on koostatud kaheosalisena. Esimene neist käsitleb põllumajandusliku hajureostuse leviku tõkestamist reostustundlikku veekogusse ja looduskahjude vähendamist ning teine osa eesvoolude tervendamist. Juhendi alusmaterjaliks on EV Põllumajandusministeeriumi poolt firmalt PB Maa ja Vesi AS tellitud uurimistöö „Nõuded meetme „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” raames taotletavate keskkonnarajatiste kavandamiseks”.