Search

Treenimine ja tervislik toitumine on mõlemad tähtsad osad tervislikust eluviisist ja pikaealisusest. Mõnikord aga võivad inimesed viia oma tervisliku eluviisi liiga ekstreemsusteni, mis võib endaga kaasa tuua kompulsiivse treeningviisi või ortoreksia. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida ortoreksia ja kompulsiivse treeningu seoseid regulaarselt treenivate eesti naiste seas. Valimi moodustasid 111 naist vanuses 18-55 eluaastat. Mõõtevahenditeks kasutati Kompulsiivse treeningu küsimustikku (KTK), Ortoreksia sümptomeid hindavat küsimustikku, Söömishäireid hindavat skaalat (SHS) ning üldiseid küsimusi treeningsageduse osas. Leiti positiivseid seoseid Ortoreksia alaskaala Kontrollitud toitumine ja mitmete KTK alaskaalade vahel. Kontrollitud toitumine ja SHS alaskaala Hõivatus välimusest ja kehakaalust ennustasid kõige paremini kompulsiivset treeningut. Tulemustest järeldub, et ortoreksia ja kompulsiive treeningu vahel on seos ning mõlemad seostuvad ka üldise häirunud söömispatoloogiaga.

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas seostub Instagrami fitness- ja toidublogide jälgimine hõivatusega välimusest ja kehakaalust ning kuidas kõrgem hõivatus välimusest ja kehakaalust omakorda seostub häirunud söömiskäitumise ja kompulsiivse treeninguga. Valim koosnes 108 täisealisest Eesti naisest, keskmiselt vanuses 30 (SD= 9.4), kes teevad regulaarselt trenni ja on Instagrami kasutajad. Hindamiseks kasutati Söömishäirete Hindamise Skaalat (SHS), Kompulsiivse treeningu skaalat (KTK), Muskulaarsuse küsimustikku ja andmeid Instagrami kasutamise kohta. Vastupidiselt oodatule, ei leitud seost Instagrami fitness- ja toidublogide jälgimise arvu, Instagramis veedetud aja ja SHS alaskaala hõivatus välimusest ja kehakaalust vahel. Võrreldes kõrge ja madala hõivatusega naisi, selgus, et kõrgema hõivatusega naised saavad kõrgemaid skoore nii Söömishäirete Hindamise kogu- ja alaskaaladel kui ka Kompulsiivse Treeningu skaala koguskaalal ning alaskaaladel Treening kaalu kontrollimiseks ja Treeningrõõmu puudumine. Edasine uurimine annaks võimaluse võtta hõivatust arvesse söömishäirete ja kompulsiivse treenimise ennetustöö planeerimisel.

Antud uurimistöö eesmärk oli Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku läbiviimine eesti naiste seas ja küsimustiku eestikeelse versiooni adapteerimine. Analüüsimiseks koguti andmed 110-lt osalejalt. Faktoranalüüsi läbi viies saadi 5-faktoriline faktorlahend. 24-st algsest väitest jäi analüüsi sisse 21 väidet. Saadud faktorlahendil on kõrge seletusprotsent ja kõrge sisereliaablus nii koguskaalal kui ka alaskaaladel. Korrelatsioonianalüüsis võrreldi Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku (KTK) koguskoori ja alaskaalasid Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) skoori ja alaskaaladega ning leiti, et KTK koguskooril oli positiivne korrelatsioon SHS-i koguskooriga ja alaskaaladega Söömise piiramine. KTK alaskaaladel, Treening kaalu kontrollimiseks ja Treeningrõõmu puudumine, olid positiivsed seosed SHS alaskaalaga Hõivatus välimusest ja kehakaalust. Antud korrelatsioonid viitavad KTK Küsimustiku heale konvergentsele valiidsusele. Leiti, et eestikeelse Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku skaala on võrreldes originaalse inglise keelse skaalaga sarnaselt heade psühhomeetriliste omadustega.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida üle- ja liigsöömishoogude seoseid emotsioonide regulatsiooni ja impulsiivsusega meeste seas. Uurimuses osales 43 meest, kes täitsid Barratti Impulsiivsuse Skaala-11 (BIS-11), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) ja Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ning seejärel osalesid kogemuse väljavõtte uuringus, milles hindasid 7 päeva jooksul 7 korda päevas oma emotsioone ja söömiskäitumist. Tulemused näitasid, et liigsöömishood, võrreldes ülesöömishoogudega, on tugevamini seotud emotsiooni regulatsiooni raskustega ja häirunud söömiskäitumisega. Samuti on alust arvata, liigsöömishood on seotud impulsiivsusega. Kuna ülesöömishood emotsiooni regulatsiooni raskuste ega häirunud söömiskäitumisega ei seostunud, on võimalik, et need on vähem seotud patoloogiaga.