Search

1980. aastate algul käivitunud soome ja eesti keele kontrastiivse uurimise projekti “Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus” üks põhiülesandeid oli kahe keele süntaktilise struktuuri võrdlus. Eesti poolelt vaadatuna andis projekti raames toimunud teadussuhtlus rohkesti infot ja ideid eesti keele süntaksi uurijatele ja eesti keele teadusliku grammatika koostajatele. Soome ja eesti süntaktilise struktuuri võrdluse seisukohalt oli siiski tegemist pigem ettevalmistava etapiga. Konkreetsete tulemusteni jõuti 1990. aastail, kui rahvusvahelises lingvistikas muutus üheks juhtivaks trendiks keeletüpoloogia. Turu ülikoolis algatatud jätkuprojekti “Läänemere piirkonna keelte grammatiline võrdlus” (SCLOMB) käigus loodi samanimeline korpus, mis kaasas soome ja eesti keele võrdlusesse ka nende kontaktkeeled. 1990. aastail ilmus hulk võrdlevaid artikleid, kusjuures eriti häid tulemusi saadi aspekti ja aja süsteemide võrdluses. Seni põhiliselt veaanalüüsi tulemusi käsitlev kogumik “Lähivertailuja” hakkas sisaldama ka struktuurivõrdlusi ning muutus teaduslikult kaalukamaks.

Eesti kirjakeeles on viis vastandavat sidesõna: aga,kuid,ent,kuna ja vaid. Sidesõnu aga,kuid ja ent on peetud sünonüümideks. Tegelikult on aga üldvastandav sidesõna, mida on võimalik kasutada nii kontrastiivse (Mari on virk,aga Juku laisk) kui ka ootusvastase vastanduse puhul (Sajab,aga me lähme jalutama). Erinevalt teistest vastandavatest sidesõnadest on sidesõnal aga ka konnektiivpartikli omadusi –ta ei pruugi paikneda lause algul (Mari on virk,Juku aga laisk). Sidesõnad kuid ja enton mõlemad ootusvastast vastandust markeerivad sidesõnad (Sajab,kuid/ent me lähme jalutama), aga ent esineb keskmiselt seitse korda vähem kui kuid, kusjuures tema põhiliseks kasutusvaldkonnaks on ilukirjandus. Kontrastiivset vastandust võib markeerida ka kuna, kuid harva. Tänapäeval on kuna kasutusel ennekõike kausaalse sidesõnana. Korrigeeriva vastanduse markerina on üldlevinud vaid(Ma ei söö mitte saia,vaid leiba), sidesõnade aga,kuid ja ent kasutus on võimalik peamiselt siis, kui korrektsioonile lisandub mööndus (Saia ma ei söö,aga/kuid/ent leiba küll).

29. juulil 2010 sai 60-aastaseks Tartu ülikooli tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang