Search

In the last decades, the focal point of entrepreneurship education (EE) research has been developing a better understanding of the competencies related to entrepreneurship competence (e.g. Cope, 2005; Neck & Greene, 2011; Sarasvathy & Venkataraman, 2011). Moving toward competency-based education and entrepreneurship competence development provides opportunities to see EE broader than learning for creating new businesses. Also, several researchers have started to make a distinction between "narrow" and "broad" approach to entrepreneurship (Gibb, 2010; Lackéus, 2015, and others). The narrow approach to entrepreneurship is understood as the creation and development of new businesses, and the broad approach to entrepreneurship is seen as the day-to-day activity of creating value in society (Blenker et al., 2012). Adopting the broad approach means creating entrepreneurial mindsets and active citizens. Developing learners' entrepreneurial mindsets requires learning processes that support active, experiential learning and fosters the development of entrepreneurship competencies. Broad, competency-based approach, in turn, allows seeing entrepreneurship education from two different points of views: 1) as a discipline (e.g., offering a separate course), or 2) as a method (e.g., as a teaching approach, embedding entrepreneurship education into the curriculum) (Blenker et al., 2011; Fayolle, 2013). [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi roll noorte sotsiaalsete oskuste ja isiksusomaduste arendamisel. Uuring tehti 2016.-2017. aastal õpilasfirmade programmis osalenud noortega, kes olid pärit Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt. Eel- ja järeltestimise käigus koguti enesekohase küsimustikuga andmeid sotsiaalsetele oskustele ja ettevõtlikkusega seotud olulisimatele isiksusomadustele antud hinnangute kohta. Tulemustest selgus, et õpilasfirmade programmis osalemine toetab noorte hinnangul nende enesejuhtimisoskust, akadeemilisi oskusi ja enesekehtestamisoskust ning ettevõtlikkuse, loovuse ja paindlikkuse arengut. Statistiliselt olulised muutused avaldusid vaid Põlva- ja Tartumaa noortel, kellele pakuti peale õpilasfirmade üldise programmi ka lisategevusi ja -tuge. Võrumaa noorte hinnangul ei avaldunud nende sotsiaalsete oskuste ja isiksus omaduste arengus suuri muutusi, mille põhjus võib olla liiga suur õpilaste arv ühe juhendaja kohta. Samuti ei olnud Võrumaa õpilasfirmadel kaasatud õppesse mentoreid ning nad ei osalenud toetavates tegevustes. [ABSTRACT FROM AUTHOR]